Sissejuhatus
Viimastel aastatel on mikrobiomi, ehk organismis elavate mikroobide kogu, uuringutele üha rohkem tähelepanu pööratud. Uusimad teaduslikud avastused viitavad üllatavatele seostele meie soolestikus elava mikroobikogukonna ja üldise tervise vahel.
Tekst
Tavapäraselt oleme harjunud mõtlema, et mikroobid on midagi halba, kuid tegelikkuses on neil organismis oluline roll. Meie kehas leiduvad mikroobid aitavad kaasa nii seedimisele, immuunsüsteemi toetamisele kui ka aju funktsioonidele, moodustades omamoodi “siseökosüsteemi”.
Ühtlasi on teadlased hakanud üha enam mõistma, et mikrobiomil võib olla ootamatuid seoseid selliste haiguste nagu rasvumine, depressioon ja isegi südame-veresoonkonna haigustega. Näiteks on mõned uuringud näidanud, et depressiooniga inimestel võib olla soolestikus vähem teatud tüüpi baktereid, mis on seotud heaolu- ja õnnetunnet tootva neurotransmitteri serotoniini tootmisega.
Lisaks on teadusuuringud näidanud, et meie mikrobiom võib mõjutada ka meie kehakaalu ja ainevahetust. Mõned teatud tüüpi bakterid aitavad näiteks toidust rohkem kaloreid kätte saada. Teised aga võivad aeglustada ainevahetust või mõjutada näljatunnet, mis võib omakorda põhjustada kehakaalu tõusu.
Kokkuvõte
Mikrobiomi mõju meie tervisele on keerukas teema, kuid teaduslikud uuringud on näidanud, et selle mõju võib olla olulisem, kui esialgu arvati. Meie mikroobide kogukonnal võib olla üllatav mõju nii meie vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, aidates kaasa nii seedimisele, immuunsüsteemile kui ka ajufunktsioonidele. Kuid samas võib häiritud mikrobiom viia ka erinevate tervisehäireteni. Järgnevad teadusuuringud aitavad meil mõista, kuidas me saame soolestiku mikroobide heaolu toetada ja nii oma tervist parandada.