Teadusuuringud on igapäevaelu lahutamatu osa, mille abil arendame pidevalt uusi teadmisi ja avastame maailma enda ümber. Uusimate uuringutega on selgunud huvitav fakt, mis puudutab meie töökultuuri. L teadmist on saadud tööaja katkestuste või “vahelehtede” ja tööefektiivsuse seostest.
Kuhu aeg kaob?
Paljud meist on tundnud, et aeg justkui “kaoks”, eriti tööl olles. Mõni kiire e-kiri või helistamine, kiired udutunnid või “vahelehed” võtavad ära väärtuslikku aega. Kuid kas need katkestused mõjutavad tõesti meie tööefektiivsust nii palju, kui arvame?
Uuringu tulemused
Hiljutise uuringu põhjal on vastus jah. Uuringus osalenud töötajaid jälgiti nädal aega ning uuriti, kuidas inimeste tööaja kasutamine mõjutab nende jõudlust. Tööpäevad litutati vahelehtedeks ja analüüsiti, kui tõhusalt inimesed neid kasutasid. Tulemused olid üllatavad – need, kes kasutasid rohkem vahelehti, olid oluliselt vähem efektiivsed kui need, kes keskendusid konkreetsele ülesandele.
Katkestused vs kontsentreerumine
See uuring kinnitab varasemaid leide, et inimajud on kõige efektiivsemad, kui neid ei häiri pidevad katkestused. Isegi kui katkestused on tööga seotud, võib nende pidev esinemine segada meie võimet keskenduda ja seega mõjutada ka meie tulemusi.
Kokkuvõtteliselt
Me ei saa väita, et kõigi vahelehtede kaotamine organisatsioonides oleks võimalik või soovitav. Mõned lüngad aitavad meid puhata, annavad meile aega mõelda või püüda kinni kiirest muutusest. Kuid see selge seos efektiivsuse ja vahelehtede vahel näitab, et liigne lõikamine või tööaja halb planeerimine võib olla kahjulik. Selle hoidsime eelkõige meeskondade liidritel ja juhtidel silmas, kui nad mõtlevad tööaja korraldamise ja eesmärkide seadmise üle. Uuringute edasine jätkamine selles vallas võib aidata meil paremini mõista, kuidas muuta töökultuuri rohkem keskenduvaks.