Teadlased jõuavad iga päevani uute avastusteni inimaju toimimise kohta. Üheks huvitavamaks aju teemaks on mälu tööpõhimõtted. Saame rääkida tõelisest avastusretkest, mis toimub meie enda peades.
Mälu uurimine
Silmapaistvaid tulemusi on toonud teadusprojektid, mis keskenduvad mälu uurimisele. Nii on näiteks tuvastatud, et mälu ei asu ajus kindlas lokaliseeritud asukohas, vaid pigem on see terviklik võrgustik, mis tähendab, et mälestused salvestatakse paljudes ajupiirkondades korraga. Ka on teadlastel õnnestunud tõestada, et mälu on pidevas muutuses ja arengus – mida rohkem me mäletame, seda rohkem muutub see, mida me mäletame.
Uusimad mäluuuringud
Kõige värskemad uuringud kinnitavad, et mälu vormimine sõltub otseselt meie aju võimest vahetada informatsiooni erinevate neuronaalsete võrkude vahel. See tõestab, et mälu on äärmiselt dünaamiline protsess, mida enamasti saab treenida ja paremaks muuta.
Lisaks on avastatud, et mälestuste taastamise, ülesäratamise protsess meie mälus toimib justkui ajuversioon ajamasinast. See tähendab, et aju üritab rekonstrueerida hetke, mil mälestus esialgu salvestati. Seega, mälestuste taaselustamisel, me justkui elame mineviku sündmusi uuesti läbi.
Kokkuvõte
Mäluuurimuse valdkond on pidevas liikumises ja iga päevaga avaneb üha enam uut informatsiooni meie aju töö kohta. See tõestab, et me pole kaugeltki veel jõudnud lõpule meie aju mõistmises. Kahtlemata ootavad meid ees veel paljud avastused. Meie aju on hämmastavalt keerukas süsteem, mille täieliku mõistmine on meie silmapiiri taga. Aga meie teaduse jõud on suur ja iga uus avastus aitab meid lähemale paremale arusaamisele meie mälu toimimise kohta.