Kohvikus või restoranis menüüd sirvides on tõenäoliselt igaüks meist mõelnud, miks mõni toit või jook rohkem meie tähelepanu köidab kui mõni teine. Erinevate maitse-eelistuste põhjuseid on püütud välja selgitada juba pikka aega ning viimased uuringud näitavad, et need võivad tuleneda meie geenidest.
Geenid ja toiduvalikud
Teadlased on juba aastakümneid uurinud ja avastanud uusi seoseid meie toitumisvalikute ja geneetika vahel. Mitmete uuringute tulemuste põhjal on leitud, et teatud geenivariandid võivad põhjustada maitsetaju muutusi, mis omakorda suunavad meie toitumisvalikuid. Näiteks mõned inimesed kogevad teatud toitude suhtes suuremat naudingut või vastupidi – hoiduvad mõnest toiduainest, sest nende maitsetaju tajub seda ebameeldivana.
Suuremahulised andmeanalüüsi tulemusel avastati, et inimesed, kellel on teatud geenivariant, kalduvad eelistama mõru maitsega toite ja jooke, nagu näiteks kohv või greip. Teiselt poolt vähemalt ühe “mõru tundlikkuse” geeni variandi kandjad kipuvad vältima mõru maitsega toite.
Tulevikuperspektiivid
Selliseid teadmisi laiendades võiksime jõuda täiesti individuaalsete toitumissoovitusteni, mis koostatakse inimese genoomi põhjal. Samas toob see kaasa ka küsimusi, kui palju peakski meie toitumisvalikud sõltuma geneetilistest eelsoodumustest. Mis mõõtmeteni võiks ulatuda personaalne toitumine ja milline võiks olla selle mõju üldisele tervisele, on veel avastamist vajav teadusvälkond.
Kokkuvõte
On huvitav näha, kuidas teadus ja tehnoloogia pidevalt arenedes suudavad anda üha täpsemaid vastuseid sellistele põhiküsimustele nagu “Miks ma eelistan üht toitu teisele?”. Nende uuringute tulemuste laiendamine võib kahtlemata avada uusi võimalusi tervislikuma ja individuaalsema toitumise suunas. Jääme ootama, mida toob tulevik!