Iga kord, kui avad veebilehe, saadad e-kirja või teed otsingu, suhtleb sinu seade mõne serveriga. Serverid on interneti ja ettevõtete IT-süsteemide selgroog, kuid paljude jaoks jääb ebaselgeks, mis server täpselt on ja mille poolest see tavaarvutist erineb. Selles artiklis selgitame serveri olemust, liike, riistvara ja operatsioonisüsteeme.
Mis on server?
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühendatavatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti ning failiserver võimaldab faile saata ja vastu võtta. Serveri kliendiks võib olla ka teine server – näiteks veebiserver saab kuvatavad andmed andmebaasiserverist. Enamasti osutavad serverid teenuseid interneti kaudu.
Arvutite puhul võib “server” tähendada:
- arvutiprogrammi, mis teenindab teiste programmide ehk klientide vajadusi, mis võivad töötada samas või teises arvutis;
- füüsilist arvutit, mis käitab üht või mitut teenust teiste võrgus olevate arvutite jaoks;
- tarkvara ja riistvara süsteemi, nagu andmebaasiserver, failiserver, e-posti server, prindiserver või ajatempliserver.
Lihtne näide: kui sisestad päringu otsingumootorisse, saadetakse see interneti kaudu serveritesse, kus on talletatud asjakohased veebilehed, ning tulemus saadetakse serverist tagasi sinu arvutisse.
Klient-server mudel
Server on osa klient-server mudelist: server pakub andmeid, ressursse või teenuseid teistele arvutitele, mida nimetatakse klientideks. Üks server võib teenindada paljusid kliente ja üks klient võib kasutada mitut serverit. Suhtlus toimub enamasti päringu ja vastuse põhimõttel: klient saadab päringu, server teeb mingi toimingu ja saadab tagasi vastuse, tavaliselt tulemuse või kinnituse. Tüüpilised serverid on andmebaasi-, faili-, e-posti-, prindi-, veebi-, mängu- ja rakendusserverid.
Kust sõna “server” pärineb?
Ingliskeelse Wikipedia järgi pärineb sõna “server” kasutus arvutinduses järjekorrateooriast, kus seda kasutati 20. sajandi keskel. Arvutinduses esineb termin vähemalt 1969. aasta dokumendis RFC 5, mis on üks varasemaid interneti eelkäijat ARPANET-i kirjeldavaid dokumente. Seal eristati kahte tüüpi hoste: “server-host” ja “user-host”.
Milleks servereid kasutatakse?
Serverid tagavad põhilised võrguteenused – kas suure ettevõtte või asutuse sisevõrgus või erakasutajatele interneti kaudu. Teoreetiliselt on server iga arvutiseeritud protsess, mis jagab ressursse ühe või mitme kliendiga. Riistvaralises tähenduses mõeldakse serveri all tavaliselt arvuteid, mis on ette nähtud rakenduste majutamiseks suure koormusega võrgukeskkonnas.
Serveri riistvara
Paljud personaalarvutid oleksid piisavalt võimsad serveriks, kuid spetsiaalne serverarvuti on tootlikus keskkonnas sobivam. Sellel võib olla kiirem protsessor, suurem ja kiirem muutmälu ning mitu suurt kõvaketast. Kuna serveritele pääsetakse ligi võrgu kaudu, ei ole neil tingimata vaja kuvarit ega sisendseadmeid ning paljudel puudub graafiline kasutajaliides.
Serverid töötavad tavaliselt pikka aega katkestusteta, seega on riistvara usaldusväärsus ülioluline. Isegi lühike katkestus võib maksma minna rohkem kui süsteemi ostmine – näiteks väärtpaberiturul. Seetõttu kasutatakse serverites:
- veaparanduskoodiga mälu, mis tuvastab ja parandab vigu;
- RAID-kettamassiive;
- riistvaralist liiasust – mitut toiteplokki ja kõvaketast, et ühe rikke korral oleks teine kohe olemas;
- puhvertoiteallikat, et töö jätkuks ka elektrikatkestuse ajal;
- käigult vahetatavaid komponente, mida saab vahetada serverit välja lülitamata;
- võimsamaid ventilaatoreid või vesijahutust.
Serveriruum ja serverikeskus
Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head internetiühendust ja suuremat turvalisust, paigutatakse need tavaliselt serverikeskustesse või serveriruumidesse. Serverid eraldavad palju soojust, mistõttu on serveriruumid varustatud konditsioneeridega. Serverite korpused on madalad ja laiad, et serveririiulisse mahuks mitu seadet üksteise kohale. Erinevalt tavaarvutitest saab servereid seadistada, sisse ja välja lülitada ning taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldust.
Klastrid ja pilv
Suurema võimsuse vajadusel ühendatakse serverid kobararvutiks ehk klastriks. Veelgi suuremate võimsuste jaoks kasutatakse võrkraalimist. Serverite virtualiseerimisega jõuti 21. sajandi alguses pilvandmetöötluseni.
Serveri operatsioonisüsteemid
Serveritele mõeldud operatsioonisüsteemidel on omadused, mis sobivad serverikeskkonda:
- graafiline kasutajaliides puudub või on valikuline;
- riist- ja tarkvara saab osaliselt uuendada ilma taaskäivitamiseta;
- täiustatud varukoopiate tegemise võimalused;
- paindlik võrguvõimekus ja kõrgendatud turvalisus.
Need süsteemid suhtlevad riistvaraga sensorite kaudu ning suudavad tuvastada näiteks ülekuumenemise või ketta rikke ja sellest haldajale teada anda. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid, on nende operatsioonisüsteemid suunatud pigem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele. Levinumad serverioperatsioonisüsteemid on UNIX-i põhised süsteemid, BSD-tootepere, Linuxi distributsioonid ning Microsoft Windowsi serveriversioonid.