Uurimused on juba pikka aega näidanud, et regulaarne füüsiline treening aitab mitte ainult parandada keha füüsilist vormi, vaid ka tõsta vaimset võimekust ning tervist. Hiljuti läbi viidud uue uuringuga püüdsid teadlased uurida, kuidas mõjutab mälu ajutreening.
Rääkides uuringust
Uuring viidi läbi ülikoolis ja osalejateks olid üliõpilased, kes jagati kahte rühma. Ühte rühma kuuluvaid õpilasi kutsuti aktiivselt osalema mälu treeningprogrammis, mis keskendus regulaarsele mäluharjutustele. Teise rühma liikmed ei osalenud mingisuguses treeningprogrammis.
Mõlema rühma liikmed läbisid mälu teste nii uuringu alguses kui ka lõpus, mis võimaldas uurijatel mõõta iga osaleja mälu paranemist.
Toetades tõendeid
Uuringutulemused ilmestavad märkimisväärset erinevust mõlema rühma vahel. Nendel, kes osalesid mälu treeningprogrammis, paranesid testide tulemused, samas kui kontrollgrupp näitas minimaalset või mitte mingit paranemist.
Tulemused näitavad, et mälu treeningprogrammi abil on võimalik mõningaid mälu aspekte oluliselt parandada. Kuigi uuringus osalevad tudengid olid suhteliselt noored, leidsid teadlased, et tulemused võiksid kehtida ka vanemate inimeste jaoks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes näitavad need tulemused, et ajutreening võib märkimisväärselt aidata parandada mälu. See uuring toetab ja laiendab juba olemasolevat teaduslikku konsensust, mis rõhutab mäluharjutuste olulisust vaimse võimekuse parandamisel.
See uuring annab lootust neile, kes soovivad parandada oma mälu võimekust. Küll aga on vaja veel uurida, kuidas saab sellist mälu treeningprogrammi kõige paremini rakendada ja kuidas saab sellest maksimaalset kasu.
Edasised uuringud võiksid uurida ka, kuidas on sellise mälu treeningprogrammi mõju seotud teiste mõjutajatega, nagu näiteks söömisharjumused, stressi tase ja füüsiline aktiivsus.