Maailma ookeanid on kliimamuutuste mõttes olulised, kuna need neelavad ligi kolmveerandi kogu Maapinnale langevast päikesekiirgusest ning peaaegu viiendiku inimtekkelisest süsihappegaasist. Uued teaduslikud uuringud süvenevad ookeanide rolli mõistmisse kliimamuutustes ning debüünkivad mõned levinumad müüdid.
Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et ookeanide mõju kliimale on märkimisväärselt palju keerulisem kui varem arvati. Üks levinud müüt on, et ookeanid püüavad päikesekiirgust sama tõhusalt kui maakoor. Tegelikkuses sõltub ookeanide võime neelata päikesekiirgust paljudest teguritest, sealhulgas veekogude temperatuurist ja soolsusest, merepõhja topograafiast ja sügavusest ning veerõhust.
Teine laialt levinud müüt on, et ookeanid neelavad suurema osa inimtekkelisest CO2-st, aidates seeläbi kaasa globaalse soojenemise aeglustamisele. Uute uuringute kohaselt varieerub ka see neeldumine suuresti, sõltudes ookeani temperatuurist, soolsusest, bioloogilistest ja keemilistest protsessidest ja tuulest.
See ei tähenda, et ookeanid ei mängi rolli kliimamuutustes. Vastupidi, teadusuuringud näitavad, et ookeanid toimivad kliimasüsteemis olulise puhvrina, tasakaalustades ja modifitseerides Maa kliimat. Kuid nende roll on palju mitmekesisem ja keerukam kui varem arvatud oli.
Kokkuvõtteks, teadlased jätkavad uuringuid, et süvendada oma arusaama ookeanide rollist kliimamuutustes. Ookeanide täpsem mõistmine aitab meil paremini aru saada kliimamuutuste tõelisest laadist ja milliseid meetmeid saame võtta, et neid mõjusid maandada. Kuigi on selge, et ookeanidel on oluline roll kliimamuutustes, on vaja veel selgitada, kuidas erinevad tegurid mõjutavad ookeanide võimet neelata päikesekiirgust ja süsinikdioksiidi ning milline on nende tegurite tulevane mõju kliimale.