Sissejuhatus
Nii nagu meie füüsiline vorm vajab regulaarset harjutamist ja tervislikke harjumusi optimaalseks toimimiseks, vajab ka meie aju hoolitsust ja stimuleerimist. Viimase aastakümne ajal on teadlased hakanud süvitsi uurma meditatsiooni mõju inimese ajule ja intellektile, kasutades neuroteaduse meetodeid.
Tekst
Teadlaste ja psühholoogide uuringud on näidanud, et meditatsioon – teadliku tähelepanu praktiseerimine praegusele hetkele – võib olla võimekas vahend meie aju treenimiseks. Mediteerimisel on mitmeid eeliseid: see vähendab ärevust ja stressi, parandab keskendumisvõimet ja aitab paremini mõista oma emotsioone.
Kõige põnevam on aga see, et meditatsioon võib füüsiliselt muuta meie aju. Harvardi ülikooli meditsiinikooli 2011. aasta uuring näitas, et kaheksa nädala jooksul teadlikkuse põhise stressi vähendamise programmis (MBSR) osalenud inimestel suurenes halli aine tihedus vasakus hipokampuses – ajus, mis on seotud õppimise, mälu ja emotsionaalse reguleerimisega.
Mõned uuringud on osutanud, et meditatsioon võib isegi mõjutada meie aju vananemist. 2015. aasta uurimus näitas, et inimeste aju vananeb füsioloogiliselt aeglasemalt, kui nad regulaarselt mediteerivad.
Kokkuvõte
Kuigi meditatsioonil on kindlasti rohkem kasu, mida ei ole veel teaduslikult kinnitatud, näitavad need uuringud, et on stimuleeriv teha sammuke tagasi oma kiirest elust, hingata sügavalt sisse ja lasta praeguse hetke distsiplineeritud tähelepanul meie ajusid hõlmata. Nii on võimalik, et meditatsioon saab olla väravaks mitte ainult rahu ja kohalolu, vaid ka suurenenud intellekti ja pikaealisuse suunas.