Selle postituse eesmärk on lühiülevaade ühest mikrobioloogia valdkonna uuemast uuringust. Täpsemalt käsitletakse fermentatsiooniprotsessi võimalust jäätmekäitluses.
Jäätmete ja reostusega seotud probleemide kiire kasv on kaasa toonud vajaduse leida uusi ja tõhusamaid lahendusi jäätmekäitlusele. Tänu molekulaarbioloogia ja mikrobioloogia arengule on nüüd võimalik uurida ja kasutada mikroorganisme kui jäätmekäitluse agenti. Hiljuti avaldatud uuringus vaadeldi fermentatsiooni kui bioloogilise väärindamise viisi.
Fermentatsioon on anaeroobne protsess, kus orgaaniline aine (nt suhkur) muundatakse hapeteks, gaasideks või alkoholiks mikroorganismide (nt pärmiseente) abil. Fermentatsiooniprotsessi saab kasutada biolagunevate jäätmete käitlemiseks, muutes need keskkonnasõbralikeks toodeteks, nagu bioenergia, orgaanilised happed või bioplastid.
Käesoleva uuringu raames kasvatati jäätmeid lagundavaid mikroorganisme kodeeritud DNA lõikude abil, et arendada välja spetsiifilise jäätmeliigi suhtes efektiivseid mikroorganisme. Katses kasutati biojäätmest saadud organismi, mis suutis efektiivselt lagundada tselluloosi sisaldavaid jäätmeid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tuues kokku biotehnoloogia ja jäätmekäitluse, on fermentatsiooniprotsessil suur potentsiaal aidata lahendada meie globaalseid jäätme- ja energiaprobleeme. Muutes jäätmed väärtuslikeks toodeteks, on võimalik vähendada keskkonnakoormust ja säästa fossiilkütusvarusid. Uuringu tulemuste põhjal on oodata, et mikrobioloogia ja jäätmete käitlemise vaheline lõimimine saab olema järgmine suur samm jäätmete haldamisel.